Ahoi!

Mul on siiralt hea meel näha, et sa oled jõudnud minu veebikoju. Tule, astu julgesti edasi!

Kes ma olen?

Olen Liisi, parandamatu optimist, unistaja, loodusesõber ning seikleja.

Mind köidab matkamine oma ilus ja valus. See on minu kirg, mis kutsub mind nii, et ma ei suuda sellele vastu panna. See kirg viib mind avastama uusi paiku ning paneb püstitama uusi eesmärke.

Tegelikult ongi minu veebikodu sündinud soovist teiega oma matkaseikluseid jagada. Mis mul siis sellel korral käsil on? Vastuseks on Pacific Crest Trail ehk lühidalt PCT. See on matkarada USA-s, mis kulgeb Mehhiko piirist Kanada piirini ning on 4270 kilomeetrit pikk. Rajale jäävad mäed, kõrbed, kaunid panoraamvaated ning imelised inimesed. Kui soovid teada, kui kaugele ma jõudnud olen, siis piilu julgesti minu blogipostitusi.

Matkal näeme!

Blogi

Washington – siin me seiklus ei lõppe!

Bridge of the Gods. See sild viib matkajad Oregonist Washingtoni. Samuti on see oluline maamärk, sest markeerib nn true nobo’de jaoks viimast osariiki ning viimaseid 800 kilomeetrit ehk 500 miili. Minu grupi jaoks see nii ei olnud, sest meil oli veel teist samapalju Californias matkamata. Ja tegelikult olin ma Bridge of the Gods sillal seistes …

Oregon – lõputud metsad, sääsed ja vulkaanid

Oregon. Ooo, imeline Oregon. Olime sellest osariigist pikalt unistanud, ning nüüd olime viimaks oma jalad siia osariiki sõidutanud. Aga miks on Oregon nii eriline? Tegelikult väga mimel põhjusel. Esiteks, matkajatele väga oluline aspekt, on asjaolu, et Oregon on tasane. Mitte Eesti tüüpi tasane, aga mägede mõistes tasane, mis sisuliselt tähendab, et kõik tõusud ei ole …

Suur vangerdus – Põhja-California

Milline pöörane nädal oli minu esimene nädal Sierra Nevada mägedes! Palju emotsioone, eneseületamist ja lumiseid mägesid. Kui olime üle Kearsarge’i mäekuru tagasi kõrbesse jõudnud, hääletasime esmalt Independence’i linnakesse ning sealt omakorda suuremasse Bishopi linna. Taco Bell, motell, dušš ning voodis magamine – see oli kõik mida minu väsinud keha soovis.